Puberteet ehk kuidas mul on maailma naljakaim õde

Lühike vestlus minu ja minu 15-aastase õe vahel :


Mina :Mis sa küsida tahtstid v rääkida? Tema: Mix on poisid sellised nagu nad on ?
Mina: Millised? Tema: Lollakad
Mina: Sest nad on aeglasema arenguga
Tema: Mix neist nii raske aru saada on? Mina: Mòni ei kasva iial suureks ja tead, âra vaeva oma pead yldse sellega praegu, kyll kynagi jòuad ja veel palju.. Tema: Ōige Aga see lause mis sa enne ytlesid, see nii hea lihtsalt :D Tsau

She is so tiny, but i already love her ♥

MU PARIM SÕBRANNA SAI LAPSE!!! 

Ta on lihtsalt nii armas, nii pisike ja nunnu!! Ma võin öelda, et ma ei ole tavaliselt kohe kindlasti see inimene, kes vaimustub väikestest beebidest, plutiplutitab neid ja õhkab et issssand kui nunnud nad kõik on. Nop. Not me.

Aga it is totally different story, kui see beebsu on su parima sõbranna oma. Ma ausalt võiks teda vaatama jäädagi. Eriti kift on asja juures see, et ta sündis minu nimepäeval, niiet seotud kogu eluks  :D Ja ekstra äge on see, kuidas ta mees lapse eest hoolitseb. Ausalt, sellist asja igapäev ei näe. Mitte kui mingit vastuvaidlemist, kui on vaja nt mähkut vahetada või lihtsalt minna teda kussutama. Nop, mitte selle mehe puhul. Ma olen over the top õnnelik nende üle, kuna nad olid juba enne minu silmis kõige imelisem ja ideaalsem paar ja nüüd on neid oma väike pisike ideaalne ime  :) Nüüd jään ootama, kuni mu teine armas sõbranna oma beebsu kohe-kohe saab :) Beebibuuuum.

Kiire reportaaž

Pole päris pikka aega enam siia midagi kirjutanud, kuigi iseenesest asju on nagu juhtunud. Lühidalt kokku võttes kolisin vahepeale Soome (kohta, kuhu ma arvasin, et mina iial ei tule. Teine selline koht on Egiptus ) ja olen siin olnud praeguseks 1,5 aastat ning võin öelda, et täitsa meeldib.  Eks on asju, mille kallal saab ka vinguda ja mille üle eriti rõõmustada, aga las need hetkel jääda. Töötan ma siis Helsinki kesklinnas ilusalongis ja elan Vantaal. Kuna bussi-, trammi-, rongiliiklus on siin väga hea, siiis saab ühest sihtpunktist teise väga lihtsalt ja kiirelt.
Aga enivei, vōtsin siis mina ka ennast selle aasta alguses kokku ja tegin spordiklubi liitumise ära  ;). Ausalt see väärib lausa aplausi, kuna reaalselt ei olnud ma ennast korralikult liigutanud nii 2 aastat ja ega enne seda ma ka ennast just sportlikuks tüdrukuks ei saanud nimetada. Kuna ma olens elline inimene,et vajan alguses nö tugiisikut, ehk siis inimest, kes mulle ütleb, et lähme trenni, kui mina mōtlen et palju mōnusam oleks ju minna koju lebosse, siis saigi sōbrannaga koos leping tehtud. woohoo!! Kahjuks juhtus aga nii, et ta vahetas töökohta ja jäingi ka suhteliselt alguses kohe üksi .. Oi see oli jube, kuna mulle koguaeg tundub võõras kohas, et kõik kohe teavad, et näe, mingi võhik saabus! Kuigi seal ringi vaadates nägin ise ka, et seal on igas pikkuses, laiuses, vanuses jne inimesi, niiet pōdemiseks pole pōhjust, aga see vist minu kiiks lihtsalt,sest praeguseks olen 2 kuud käinud trennis ja siiani on vahel see tunne. Seda eriti siis, kui kohal on need inimesed, kes juba nägupidi mulle tuttavad on. Aga noh, ei ole kuskile kahjuks põgeneda ja siiani olen hakkama saanud ning saan ka edaspidi. Üldiselt teengi jōukatrenni, aga kui vahel veab ja saan töölt varem lahti, siis on bodypump mu lemmik.
Toitumist olen ka natuke jälgima hakanud. Natuke sellepärast,e t kuigi mul on olemas Kalmuse toitumiskava, mis reaalselt toimib (tean, kuna olen seda kunagi järginud), ei taha ma hetkel süüa kava järgi, vaid tahan siiski jätta vahel alles need nö patustamised "hea" toiduga :) Nende kahe kuu jooksul olen siis kaotanud 4,5kg, mille puhul ma ise ka endale vahel pai teen, sest tunnen et olen väga tubli olnud. Eriti meeldiv oli ükspäev näha vana tuttavat, kes esimese asjana küsis, et :"Laili, mis sa teinud oled. Sa näed nii hea välja!" Ilmselgelt tunneks iga naine end kôrvust tōstetuna ja eriti tore oli selle juures,e t komplimendi tegija oli ise niisamuti naisterahvas:)
Paar pilti ka nö "hetkevormist", kuigi vormist on asi veel valgusaastate kaugusel. Samas mul tõesti ei ole ningit eesmärkoi, et kahe kuu pärast 5 kg kergem v et rohkem musklit. Ma lihtsalt teen trenni enda pärast ja et endal hea oleks. Hetkel teebki neele nati mōruks et cm on vähenenud just eriti rinnast, aga see on koht, kuhu na jätaks hea meelega rasva alles ;) Teine mu lemmikkoht on mu peps. Hetkel on see veel veits paks ja lodev, aga pyyan selle ka trimmi ajada ja siis võib ta vabalt olla veidi latiinokas;)

Enne kontserdile minekut ;)

Vaesed hiired

Kuna ma suvel ei viitsinud kirjutada siin miskit, siis tahes tahtmata meenuvad nüüd vahepeal naljakad seigad. Suvi möödus enamuse ajast koos mu kalli Marisega, siis enamus juhtumeid on just temaga koos.Ma elan Harku järvest kohe üle tee, seega pole mul pikk maa päevitama, kuigi enamus ilusatest ilmadest veetsin mina suvel tööl. Suve lõpus, kui ilmad olid juba suhteliselt tuulised ning korralikku päikest enam ei olnud, otsustasime Marisega siiski võtta oma õlid, kreemid ja muu päevitamis staffi ja minna viimaseid kiiri püüdma.Parkisime siis end oma tavapärasele kohale. Peale meie olid seal veel ainult põõsas mõned joodikud ja järve ääres paar kalameest. Okei, me ei lasknud sellest ennast häirida. Kreemitasime-õlitasime ennast kokku ja viskasime pikali. Mõne aja pärast lõdisesime seal juba külma käes-päike oli pilve taga koguaeg. Aga loobujad me ei ole ning lõdisesime edasi, et äkki siiski. Meile lisandus veel mingi pervo, kes auto meie jalge juurde parkis. Tal olid akende ette mingid rätikud pandud ja me ei tea mida ta seal tagaistmel tegi. Vahepeal pani auto käima, sõitis meetri edasi-tagasi ja siis jälle istus tagaistmele ja askeldas seal ma ei tea mida. Lõpuks otsustasime siiski lahkuda, kuna huuled olid juba pooleldi sinised. Me oleme küll vaprad hiired, aga mitte külmund hiired. Tee peale jäi veel surnud hiir. Ma demonstratiivselt tahtsin vaikselt Marise tähelepanu sellele juhtida, kuid kahjuks tuli Marise kiljatus varem :D Eks neid seiku on veel. Kasvõi see, kuidas peale Venust nägime, kuidas mees seina ääres naist rahuldas. MIS TEIL VIGA ON INIMESED?? Lihtsalt keset vägagi läbikäidavat tänavat askeldavad nemad seina ääres. See vaatepilt ise oli niigi häiriv, aga siis märkasin, et Maris kiirustab ees ära mingi mehega, ometigi meie seltskond oli minu selja taga. Ma hüüdsin, aga ta ei kuulnud. Lõpuks reageeris lausele : " Maris, kuhu sa galopeerid??" Tüüpiline naine mul :D Äkitselt ehmatas ta ka ise. Ta oli nimelt sellele mehele, kes ta kõrval käis, väga elavalt jutustanud, et kas too nägi, mis seina ääres toimus ja et on ju ikka õudne, sellised inimesed ja blabla. Kui ma hüüdsin, siis ta alles märkas, et see oli täiesti võõras mees , keda ta nägi esimest korda elus :D Ta arvas, et tuttav on kõrval ja üldse ei vaadanud. Õnneks tundus, et mehele ka vestlus meeldis, kuna oli ikka küsinud, et misasja, tegelt ka, sa teed nalja? :D

Täna rääkisin ühe meessoost tuttavaga juttu, kelle elu mõte on leida endale keegi. Mõttel poleks viga midagi, kui inimene suudaks ka muudest asjadest rõõmu tunda. Aga kahjuks on iga vestlus temaga olnud teemal, kuidas keegi jälle talle ära ütles, kuidas ei vastata kõnedele, kuidas tal ei ole ühtegi normaalset sõpra, kuna mehed on kõik jubedad sitapead jne. Mul mingi hetkeni oli kahju temast isegi, aga kui iga vestlus keerleb ainult selle jutu ümber, siis ei saa lõpuks enam sellise inimesega rääkida. Minu vaatevinklist ei ole naised/mehed kunagi elu mõte. Õnnelikuks peaksid inimesi tegema muud asjad. So what kui sul pole kedagi ja sa pole leidnud endale kedagi kindlat veel, siis tuleks rõõmustada sõprade, tervise, perekonna võ lihtsalt elu üle. Muidugi lihtsam on öelda, kui teha, aga õnnelike ja positiivsete inimeste juurde leiavad ka teised samasugused tee. Kuid depressiivsete juurest pigem lahkutakse, kuna nad on nagu energiavampiirid, kes sinult viimaks viimsegi energia võtavad.

Tänasegi vestluse teema oli täpselt samasugune nagu alati. Eriti meeldiv on lause, et mina oleks juba teinud enesetapu, kui mul oleks nii palju äraütlemisi. Palun vabandust, ega ikka ei oleks küll. Üritades teha tollele isikule selgeks, et igale teisele tsikile kirjutades ja välja kutsudes peab olema valmis väga kõvadeks tagasilöökideks, olin ikkagi lõpuks väidetavalt mina see, kes asjadest aru ei saanud. Ja ei saanud aru just täpsemalt sellet, et tema pole kunagi õnnelik olnud ja kuidas muidu ta leiab endale naise. Kahjuks tuleks aru saada, et sellised tibid, nagu tema vaatab, ei tule enamus juhul kunagi mingisse depressiivsesse Eesti väikelinna elama kodust elu ja nautima puid ja põõsaid. Kuid inimene on nii obsessed just sellistest ülesmukitud ja vuhvitud naistest, et ei saa aru, et vahel võiks pöörata tähelepanu ka mõnele tagasihoidliku välimusega naisterahvale, kuna usun, et tema võib isegi parem välja näha kui tibid ilma meigita pluss veel boonuseks iseloom. Eks jutt oli ikka kordades pikem ja agressiivsem, kuna ma ei kavatse lohutada inimesi, kellel on peas asjad korrast ära,vaid ütlen karmi tõe. Kahjuks ei suudeta seda tihti taluda ning sellepärast ma kuulsingi, et mina olen pm ennasttäis, ei saa aru mida teine tunneb ning näen ainult enda nina ette. Las siis nii olla. Parem olen karm ja õiglane, kui hakkan kaasa tundma rumalustele ja lohutama inimesi, kes ikka ja jälle astuvad ühte ja samasse ämbrisse.

Nagu meie kohta öeldakse : Ise nii ilusad, aga nii õelad, but we like it that way :)

Minu kiisu :)

Puhkuuuussss

Täpselt nii saan ma kirjeldada möödunud novembrit- PUHKUS!!! Tõeline õndsus on olnud hommikul ärgata, nii et ei pea kiirustama tööle ega kuskile mujale. Kuigi ega ma väga hommikuti ärganud olegi, pigem 14-15 ajal päeval, kuna kuhu mul kiiret?! Mu vaese unerežiimi on see küll totaalselt sassi keeranud, kuna pole harv nähtus, kui ma alles hommikul 8 magama lähen ja seda täiesti tavalisel päeval. Selle aja sees olen ma avastanud endale uue lemmiksarja, mida ma lihtsalt armastan: Vampire Diaries-The Best (Y).

Samuti avastasin, et mu 70-ne kanali seas on 1, mida ma võin vaadata lihtsalt tunde järjest. ID Investigation Discovery kanal on  tõsielulistest saadetest koosnev krimi kanal. Seal on kõike, alustades kadunud inimeste lugudest, kuni lõpetades müstiliste diagnoosidega. Kuna mulle krimi teema väga meeldib, siis võingi ennast unustada vaatama neid saateid. Kahjuks aga ei suuda ma jääda külmaks,  vaadates nende inimeste lugusid.  Olen siin vaikselt mõelnud ka juba järgmise sügise peale ja mis kooliga ette võtan. Võibolla jätkan oma personalitöö õpinguid või siis otsustan Sisekaitseakadeemia pakutavate erialade kasuks. Ei kujuta ennast küll karmil alal ette, kuid nuhkimine ja enamus juhtudel ka selles osav olemine, tuleb mul vägagi hästi välja. Loomu poolest olen ma väga uudishimulik.

Samuti olen siin leidnud paar horoskoopi, mis on pm 90% täppi minu kohta. Niiet kui on vaja aru saada, milline inimene ma olen, siis aga palun, siin on kõik vajalik olemas : Skorpioni horoskoop. Head lugemist ;)

Muidugi on enamus mu nädalavahetustest möödunud peo tähe all koos oma Partner in Crime Marisega. Tõelised Vääritud Tõprad oleme- Paremini meid kirjeldada on raske :) Kui mõtlme, et see nädalavahetus oli hull, siis peale järgmist on juba uued jutud. Ma ei tea kuidas, aga meil KOGUAEG juhtub midagi. Iseenesest on see tore, kuna igav ei ole meil ega meiega kunagi. Pealegi, on tantsimine nii mõnus tegevus, et miks mitte teha seda võimalikult palju ja eriti veel siis kui jalad kannavad ning osteoporoos ei ohusta luid. Pealegi on tore kui kunagi on midagi meenutada sõnadega: " Ma mäletan kui me sõbrannaga.....jne" Lemmik kohaks on meil ikka ja jälle Venus. Viimasel ajal kuulen päris palju, kui sõbrad räägivad, et jube ja õudne koht, aga millegipärast leiavad kõik end lõpuks sealt. Nagu mingi nähtamatu magnet tõmbaks sinnapoole.

Täna või hiljemalt homme hakkan aga aktiivselt töö otsimisega tegelema, kuna minu pangaarve ei arva minu puhkusest eriti hästi . Seni aga...Stay great ja mu hetke lemmiklugu ka lõppu :))

Puhume lehed tolmust puhtaks...

Suvi möödus täiesti märkamatult ja laisk nagu ma olen, ununes ka blogisse kirjutamine täiesti ära ..Shame on me :( Ma pole eriline kirjaneitsi ka, niiet millestki meeliülendavast ilma igatahes pole keegi jäänud ;) Ei tasu arvata, et suvi nüüd nii põnev oli,et sellepärast polnud aega. Vastupidi. Olin väga töökas hoopis ja isegi super rannailmu sain nautida kõigest paar korda. Sellest on kahju. Augustis puhkasin 2 nädalat, aga ilmadega kahjuks ei vedanud ning enamus ajas oli taevas sombune. Siiski sai minu elu esimene tripp Eesti saarele tehtud-Hiiumaale. Seal pakkus meile ulualust Bonsunakas Arvo, kelle kodus me paar päeva veetsime.

Ja märkamatult saigi suvi läbi. Eks väljas käisin ka ikka suhteliselt palju ja ka Triinu sai Itaaliasse parematele jahimaadele saadetud. Tuult tiibadesse. Tagasi ta sealt igatahes veel ei kipu. Ja miks peakski? Siin ei ole reaalselt midagi teha. Töötad, et elada..elad, et töötada. Surnud ring. Ei taha ka ise siia kauaks jääda. Tunnen kuidas kõik ümberringi on nii tumedates toonides. Elu peaks ju nautima, mitte noorelt end katki rabama. Kuid kahjuks see on hind mida peab iseseisvuse eest maksma. Vahel ma tõesti kadestan vanematega elavaid noori. Aga siis jälle...iseseisvus on SUPER!

Sügise uudiseks on hetkel see, et sai tööle lahkumisavaldus antud. Kui inimesed ei klapi, pole midagi teha. Ja hindan oma närve kõrgelt, need ei taastu kunagi.

Ka trennilainel olen peale 1,5 aastast pausi tagasi . Täitsa häbi. Aga nimetagem seda massiperioodiks, see tundub olevat õige sõna lohutamaks ennast, et miks kilod tulevad :D  Sellest nädalast olen igatahes Planet Spordi külastaja 2-3x nädalas ja nmulle täitsa meeldib. Mis seal salata, ka silmadele on Planeti jõusaalil midagi üpriski head pakkuda  :P

Natuke siis trennist ja toitumisest. Või siis siiski trennist, kuna toitumine on mul metsas nagu ikka. Tean, mida pean tegema, aga miks ma seda ei tee?? Blond. Hetkel siis alustasin küiki lihasgruppe haldava kavaga. Mulle üldiselt ei meeldi teha ühel päeval terve keha, aga alustama peab ju millestki. Kui esimene päev oli pigem kompamine pimeduses, vaatamine kus asjad asuvad ning arglik pilk, siis täna juba tundsin end sealses õhkkonnas väga hästi. Hetke lemmin on kõhu trenažöör ja tuhara oma:P Mingitest raskustest ja rex-idest ma siia kirjutama ei hakka, kuna neid taga ei aja. Eesmärki ka konkreetset pole. Hetkel tahaks end lihtsalt liigutada ja veidi lihaseid juurde saada/trimmi.

Ajaga on mul ikka kitsas käes, aga see vast ei muutu veel enne kuu möödumist. Aga püüan hakkama saada, peab saama! Mis veel võiks muutuda, on uni. Seda on mulle ilmselgelt liiga vähe antud ja kui üritan juurde haarata, siis saab see enamasti teistmoodi rikutud. Aga püüdleme selle poole..millalgi :)


Tänaseks kõik. Millalgi jälle. Loodetavasti varsti  ;)

Quotes

Plaanis juba paar aastat teha veel 1 tattoo. Mõte on olemas, tean ka kuhu, aga seda "õiget" pole siiani leidnud. Pika sirvimise peale leidsin mõned laused ja tsitaadid, mis mulle hinge lähevad and they are so true. Mõned valikud :
I can, therefore I am.

If you can dream it, you can do it.

Dance, like no one is watching,
Sing, like no one is listening,
Love, like you´ve never been hurt,
Live,like heaven is on earth.

Dream as if you´ll live forever,
Live as if you´ll die today.

Live every moment, laugh every day, love beyond words.

Life isn´t about waiting for the storm to pass...It´s learning to dance in the rain.

Life is not measured by the breaths we take, but by the moments that take our breath away.




Pole veel kirjakeelt välja valinud,kuna kiiret pole, aga midagi ilusat peaks siit välja tulema küll. Varsti ma teen selle ära...kunagi..


Ja tänase päeva lugu on most definitely just see :