Puhume lehed tolmust puhtaks...

Suvi möödus täiesti märkamatult ja laisk nagu ma olen, ununes ka blogisse kirjutamine täiesti ära ..Shame on me :( Ma pole eriline kirjaneitsi ka, niiet millestki meeliülendavast ilma igatahes pole keegi jäänud ;) Ei tasu arvata, et suvi nüüd nii põnev oli,et sellepärast polnud aega. Vastupidi. Olin väga töökas hoopis ja isegi super rannailmu sain nautida kõigest paar korda. Sellest on kahju. Augustis puhkasin 2 nädalat, aga ilmadega kahjuks ei vedanud ning enamus ajas oli taevas sombune. Siiski sai minu elu esimene tripp Eesti saarele tehtud-Hiiumaale. Seal pakkus meile ulualust Bonsunakas Arvo, kelle kodus me paar päeva veetsime.

Ja märkamatult saigi suvi läbi. Eks väljas käisin ka ikka suhteliselt palju ja ka Triinu sai Itaaliasse parematele jahimaadele saadetud. Tuult tiibadesse. Tagasi ta sealt igatahes veel ei kipu. Ja miks peakski? Siin ei ole reaalselt midagi teha. Töötad, et elada..elad, et töötada. Surnud ring. Ei taha ka ise siia kauaks jääda. Tunnen kuidas kõik ümberringi on nii tumedates toonides. Elu peaks ju nautima, mitte noorelt end katki rabama. Kuid kahjuks see on hind mida peab iseseisvuse eest maksma. Vahel ma tõesti kadestan vanematega elavaid noori. Aga siis jälle...iseseisvus on SUPER!

Sügise uudiseks on hetkel see, et sai tööle lahkumisavaldus antud. Kui inimesed ei klapi, pole midagi teha. Ja hindan oma närve kõrgelt, need ei taastu kunagi.

Ka trennilainel olen peale 1,5 aastast pausi tagasi . Täitsa häbi. Aga nimetagem seda massiperioodiks, see tundub olevat õige sõna lohutamaks ennast, et miks kilod tulevad :D  Sellest nädalast olen igatahes Planet Spordi külastaja 2-3x nädalas ja nmulle täitsa meeldib. Mis seal salata, ka silmadele on Planeti jõusaalil midagi üpriski head pakkuda  :P

Natuke siis trennist ja toitumisest. Või siis siiski trennist, kuna toitumine on mul metsas nagu ikka. Tean, mida pean tegema, aga miks ma seda ei tee?? Blond. Hetkel siis alustasin küiki lihasgruppe haldava kavaga. Mulle üldiselt ei meeldi teha ühel päeval terve keha, aga alustama peab ju millestki. Kui esimene päev oli pigem kompamine pimeduses, vaatamine kus asjad asuvad ning arglik pilk, siis täna juba tundsin end sealses õhkkonnas väga hästi. Hetke lemmin on kõhu trenažöör ja tuhara oma:P Mingitest raskustest ja rex-idest ma siia kirjutama ei hakka, kuna neid taga ei aja. Eesmärki ka konkreetset pole. Hetkel tahaks end lihtsalt liigutada ja veidi lihaseid juurde saada/trimmi.

Ajaga on mul ikka kitsas käes, aga see vast ei muutu veel enne kuu möödumist. Aga püüan hakkama saada, peab saama! Mis veel võiks muutuda, on uni. Seda on mulle ilmselgelt liiga vähe antud ja kui üritan juurde haarata, siis saab see enamasti teistmoodi rikutud. Aga püüdleme selle poole..millalgi :)


Tänaseks kõik. Millalgi jälle. Loodetavasti varsti  ;)